Endovaskulaarseid

Endovaskulaarseid protseduure kirjeldatakse kui veresoonte sisenemiseks naha kaudu tehtavaid ravi- või diagnostilisi sekkumisi, kus probleemi lahendatakse veresoone seest. Enamik menetlusi viiakse läbi radioloogilise kujutise kontrolli all ning kasutatakse kateetreid, juhtelemente ja spetsiaalseid veresoonte sekkumiseks mõeldud vahendeid. Endovaskulaarsete tehnikate eesmärk on parandada verevoolu, stabiliseerida veresoonte seina või suunata verevoolu soovitud teed.

Tüübid ja näited hõlmavad balloonangioplastiat koos või ilma stendi paigaldamisega, endovaskulaarset aneurüsmireparatsiooni (EVAR) ja torakaalse aneurüsmireparatsiooni (TEVAR), karotiidstentingut ajuturse või insuldi riski vähendamiseks, embooliseerimist verejooksu või väärkoordineeritud verevoolu kontrollimiseks ning endovaskulaarsed veenide sekkumised, sealhulgas varikoossete veenide ravi ja süvaveenide trombose korral tromb- või kateetri abi.

Indikatsioonideks on laialdased haigused ja seisundid, nagu kasvava või lõhkema ähvardava aneurüsmiga aordid, perifeersed arteriaalsed haigused, ajuteki verevoolu häired ning veeniprobleemid. Endovaskulaarsed lahendused pakuvad vähem invasiivset alternatiivi avatud kirurgiale, sageli lühema hospitaliseerimisaja ja kiiremava taastumisega, eeskätt kõrge riskiga patsientidele.

Riski ja piirangud hõlmavad verejooksu, veresoonte vigastusi, infektsioone, kontrasti põhjustatud neerukahjustust, südame- ja ajukahjustuse riski ning seadmete või stentide komplikatsioone, nagu endoleak või stendi tromboos. Pärast protseduuri on tavapärane kasutusele võtta antikoagulant- või antiplateletteraapia ning teha järelkontrolli kujutisega. Endovaskulaarsed sekkumised on arenenud kiiresti ja moodustavad tänapäeval olulise osa veresoonkonna ravist.