embooliseerimist

Embooliseerimine on meditsiiniline ravimeetod, mille eesmärk on konkreetsete arterite verevoolu ajutiselt või püsivalt katkestada. Seda teostatakse peamiselt interventsiona radioloogi juhendamisel endovaskulaarsel viisil, kasutades kateetreid ja pildistamist (nt fluoroskoopia). Embooliseerimine on laialt kasutusel erinevate haiguste puhul ja võib olla osa diagnostilisest või terapeutilisest ravist.

Protseduur viiakse läbi tavaliselt femoraalse või radiaalarteri kaudu, mille kaudu juhitakse kateeter soovitud veresoonde. Veresoonde paigutatakse emboliseerimisvahendid, mis põhjustavad verevoolu sulgumise lokaalselt. Embooliseerimisvahendid jagunevad peamisesse kolme rühma: mehaanilised takistid (nt spiraalsed kooiled) verevarustuse lõikamiseks; osakesed (mikrosfäärid või muud emboliseerivad osakesed); ja vedelad emboliseerivad ained (nt tsüanoakrylaatühend või muud vedelad ained). Protseduuri ajal ja järel jälgitakse piirkonna verevarustust pidevalt pildistades.

Indikatsioonid hõlmavad eluohtliku verejooksu kontrolli (trauma või sünnitus), kasvajate verevarustuse vähendamist (devascularization), arteriovenoosete väärharude ravi ning emaka fibroidide emboliseerimist ja mõnel juhul preoperatiivset verevarustuse alandamist enne operatsiooni. Vastunäidustused võivad hõlmata kontrastivastase allergia, rasket koagulopaatiat või olukordi, kus verevoolu katkestamine kahjustatud piirkondadele ei ole ohutu.

Riskid ja võimalikud tüsistused hõlmavad mitteeesmärgitud kudede verevarustuse tõttu tekkinud nekroosi, infektsioone, veresoonte vigastusi ning kontrasti põhjustatud kõrvaltoimeid. Protseduuri eelised on vähem invasiivne alternatiiv kirurgiaile, lühem haiglas viibimine ja mõnel juhul dump fertility säilitamine emakasisese fibroidide korral.

Ajalugu: emboliseerimine arendati intensiivselt 1960.–1970. aastatel endovaskulaarse radioloogia vallas; hilisematel aastatel on tehnika laialt levinud ning seda kasutatakse paljudes meditsiinivaldkondades.