Indikatsioonid

Indikatsioonid on meditsiini mõttes põhjused või tingimused, miks teatud sekkumine, diagnostiline test või ravi võib olla sobiv või vajalik. Nad peegeldavad, millal kavandatud toiming on patsiendi jaoks asjakohane ja kasulik, ning juhivad kliinilist otsustusprotsessi. Vastunäidustused kirjeldavad olukordi, kus sekkumine ei ole soovitatav või tuleb hoolikalt kaaluda.

Meditsiinis eristatakse peamiselt terapeutilisi, diagnostilisi ja profülaktilisi indikatsioone. Terapeutilised indikatsioonid puudutavad haiguse või sümptomite ravimist, diagnostilised indikatsioonid põhjendavad testide või kujutavate protseduuride kasutamist ning profülaktilised indikatsioonid hõlmavad ennetust, näiteks riskigrupiga inimeste vaktsineerimist või rutiinseid kontrollimeetmeid.

Ravimite kontekstis on indikatsioonid ametlikult heaks kiidetud näidustused, mille jaoks ravim on kvaliteetselt lubatud kasutada. Ravimi pakendi või ravijuhiste “indikatsioonid” osa loetleb need haigused või seisundid. Off-label kasutus tähendab ravi või ravimite kasutamist muudel näidustustel, mida ametlikult ei ole heaks kiidetud, kuid kliinilises otsustuses võib kaaluda.

Indikatsioonid võivad olla absoluutseid või suhtelisi. Absoluutsed näidustused tähendavad, et sekkumine on hädavajalik ning alternatiive ei ole; suhtelised näidustused tähendab, et kasu võib olla suurem kui risk, kuid otsus sõltub patsiendi seisundist ja eelistustest. Otsused tehakse tihti Evidence-based juhiste, kliinilise kogemuse ja kohalike reeglite põhjal.

Näited hõlmavad antibiootikumide näidustust bakteriaalse infektsiooni korral, kujutava uuringu näidustust ägeda südame- või kopsuprobleemi korral, ning vaktsineerimise näidustust riskigruppidele.