komplikatsioone

Komplikatsioonid tähistavad ootamatuid või soovimatuid sündmusi, mis võivad haiguse kulgu, meditsiinilist sekkumist või sünnitust mõjutada. Need võivad esineda nii haiguste kui ka raviprotsesside puhul ning nende esinemise tõenäosus sõltub patsiendi tervisest, vanusest ja muude tegurite koosmõjust.

Komplikatsioonid jagunevad tavaliselt meditsiinilisteks (haiguse või ravi tüsistused), kirurgilisteks (operatsioonide või anesteesia järgsed probleemid) ning sünnituslikeks (raseduse või sünnituse ajal tekkivad tüsistused). Ravimitega seotud komplikatsioonid ning iatrogeensed tüsistused kuuluvad samuti laiemasse kategooriasse.

Näited hõlmavad diabeedi tüsistusi, nagu neuropaatia, nefropaatia ja retinopaatia; hingamisteede või südamehaiguste tüsistusi; operatsioonijärgseid infektsioone ja verejookse; anesteesia- või ravimite kõrvaltoimeid; ning sünnitusel esinevaid komplikatsioone, näiteks preeklampsiat või loote­s heaolu muutusi.

Riskitegurid hõlmavad vanust, kaasuvate haiguste esinemist, tüsistuste raskust või kestust ning immuunsüsteemi seisundit. Tüsistuste ennetus ja juhtimine hõlmab riskide hindamist enne sekkumisi, perioperatiivset hooldust ja patsiendi teavitamist, sobiva ravi ning varajast diagnoosi ja jälgimist.

Diagnoos tehakse esmase hindamise, laboratoorsete näitajate ja pildiuuringute põhjal. Ravi ja prognoos sõltuvad komplikatsiooni tüübist ning sellest, kui kiiresti probleemini jõutakse. Mõnel juhul taanduvad komplikatsioonid, teinekord võivad need põhjustada pikaajalisi tagajärgi või mõju elukvaliteedile.