komplikatsioonid

Komplikatsioonid viitavad lisaprobleemidele, mis võivad tekkida haiguse kulgemise, raviprotseduuride või operatsioonide ajal või järel. Need võivad muuta haiguse kulgu, raskendada ravi või pikendada taastumist ning sageli nõuavad täiendavat sekkumist ja suuremat ressursikasutust. Komplikatsioonid võivad olla varajased (ilmuvad esimestel tundidel–päevadel), hilised (pärast mõnda aega) ning jagunevad lokaalsete (piirkondlikud) ja süsteemsete (kogu organismi mõjutavad); nakkuslikud ja mitte-nakkuslikud on samuti laialt levinud ja võivad esineda erinevates organites.

Näidetena esinevad operatsioonijärgse infektsioon, postoperatiivne verejooks, tromboos ja embolia, kopsuturse või kopsupõletik, neeru- või maksafunktsiooni häired, organite ebaõnnestumine ning ravimite kõrvaltoimed või anesteesia komplikatsioonid.

Põhjused ja riskifaktorid hõlmavad vanust, kroonilisi haigusi (nt diabeet, südamehaigus), suitsetamist, rasvumist, immuunpuudulikkust ning suuri või keerukaid kirurgilisi sekkumisi. Ebapiisav ennetus, eeskätt aseptika, antibiootikumide profülaktika ja varajane hoolduse kvaliteet suurendavad riski.

Ennetus hõlmab riskide hindamist enne interven­tsioone, aseptilist töökeskkonda, profülaktikat, varajast mobiliseerimist ja pidevat jälgimist. Varajane avastamine ja kiiresti adekvaatne ravi on olulised, et vähendada pikaajalist mõju.

Komplikatsioonid võivad suurendada haiglaravi pikkust, ravi makseid ja tervisega seotud koormust, kuid õigeaegne ennetus ja korralik juhtimine võivad nende esinemissagedust märkimisväärselt vähendada. Järeldus: komplikatsioonide ennetus ning varajane tuvastamine ja ravi nõuavad multidistsiplinaarset koostööd.