kulgemise

Kulgemine (genitive kulgemise) on Eesti keelne mõiste, mis viitab liigumisele või liikumise protsessile. Sõna kasutatakse nii konkreetse keha ruumilises teekonnas kui ka mitteilmtingimustes: kulgemine kirjeldab objekti või süsteemi positsiooni muutumist aja jooksul ning võib hõlmata kiirust, suunda ja trajektoori. Lisaks võib kulgemist kasutada ka abstraktse tähendusena, näiteks sündmuste või arenguprotsesside edenemise kirjeldamiseks.

Etümoloogiliselt tuleneb kulgemine verbist kulgema, mis tähendab liikumist või edasi liikumist. Nimisõna moodustub lisandiga -mine. Kulgemise kasutamisel on oluline eristada otsest füüsikalist liikumist ja laiemat või metaforilist kulgu, mis puudutab aega, arengut või protsessi sujuvat kuljumist.

Kasutusvaldkonnad on laiad. Füüsikas ja inseneerias kasutatakse kulgemist, et kirjeldada keha trajektoori, kiirust ja kiirendust. Bioloogias võib see tähistada rakulist või organismi liikumist, sealhulgas keskkonnatingimustest sõltuvat liikumist. Keelelises ja kultuurilises kasutuses on kulgemine levinud metafoorina: see kirjeldab sündmuste või projekti arengut ja edenemist ajas ning annab ülevaate protsessi kulgu.

Seotud mõisted hõlmavad liikumine ja trajektoor ning küljed nagu kiirus ja kiirendus. Kulgemise kontseptsiooni tuntakse nii praktilises kogemuses kui teoreetilises kirjanduses, kus see aitab mõista tegelikke või kujuteldavaid liigumisi ja nende arenguid.