Antipõletikuline

Antipõletikuline ehk põletikuvastane on aine või toime, mis vähendab põletikku. Põletik on keha kaitsereaktsioon kahjustustele või infektsioonidele ning põletikuvastased ained leevendavad selle protsessi sümptomeid, nagu valu, turse ja punetus.

Põhilised antipõletikulaadid kuuluvad ravimitesse neljas peamises klassis. Mittesteroidsed põletikuvastased ained (NSAID-d), näiteks ibuprofen ja naprokseen, toimivad peamiselt COX-ensüümide inhibeerimise kaudu ja vähendavad prostaglandiinide sünteesi. COX-2 spetsiifilised inhibiitorid, nagu celekoksib, vähendavad GI-riskide osakaalu mõnevõrra, kuid võivad suurendada südame- ja veresoonkonnal riskide võimalust. Kortikosteroidid (nt prednisoloon, deksametasoon) annavad laiaulatusliku põletikuvastase toime, kuid neid kasutatakse sageli lühiajaliselt või väiksema kontrollitava annusega, sest pikaajaline kasutus tekitab olulisi kõrvaltoimeid. Bioloogilised ravimid, sealhulgas anti-TNF agendid (infliximab, adalimumab) ja teised sihtmärglahendused, blokeerivad spetsiifilisi immuunsüsteemi mehhanisme ning neid kasutatakse keerukamate või krooniliste põletikuliste haiguste ravis. Haiguste modifitseerivad põletikuvastased ravimid (DMARD-d), nagu metotreksaat, aeglustavad haiguse progresseerumist ja on sageli esmane osa ravi pikkperiodilisel plaanil.

Kasutusalased peamised rakendused hõlmavad artriiti (reumatoidartriit ja osteoartriit), põletikulisi soolehaigusi, nahapõletikke ning mõningaid allergilisi või autoimmuunseid seisundeid, samuti allergilisi reaktsioone ja astma. Ohud ja kõrvaltoimed võivad olla erinevad sõltuvalt ravimikrassist, ulatudes seedehäiretest ja verejooksust NSAID-dest kuni immuunseisundi nõrgenemise ja luustiku kahjustusteni pikaajalise kortikosteroidravi korral. Kipub vaja olema arsti järelevalve ja individualiseeritud ravi.