prostaglandiinide

Prostaglandiinid on rühm lipiidseid hormoonitaolisi autakoide, mis sünteesitakse arahhido hapest tsüklo-ooksaigenaasi COX-ensüümide (COX-1 ja COX-2) abil. Nad toimivad peamiselt lokaalsete vahendajatena erinevates kudedes ning nende vaikne, lühike poolväärtusaeg muudab nad peamiselt kiireteks signaalmolekulideks. Ühine eelkäija on prostaglandiin H2 (PGH2), millest eraldatakse erinevad prostaglandiini sünteesid nagu PGE2, PGD2, PGF2α ja prostacyclin (PGI2); samadest teedest moodustuvad ka tromboksaan A2 (TXA2).

Funktsioonid on mitmekesised. PGE2 on üks peamisi põletikuhormoone, tekitades valu ja febri ning osaledes soojuse ja vedelikueraldumise regulatsioonis. PGD2 osaleb vasodilatatsioonis ja unerütmides. PGF2α põhjustab silelihase kihi kontraktsioone, näiteks emakas, ja on osaline sünnituse reguleerimises. PGI2 (prostacyclin) ja TXA2 on vastupidised: PGI2 soodustab veresoonte dilatatsiooni ja trombotsüütide agregatsiooni pidurdamist, TXA2 põhjustab vasokonstriktsiooni ja trombotsüütide agregatsiooni. Prostaglandiine reguleerivad ka neerude funktsiooni, maos oleva kaitse mehhanismi ja erinevate organite verevoolu.

Kliiniline ja farmakoloogiline oluline roll hõlmab COX-i inhibeerimist NSAID-idega, mis vähendavad prostaglandiini sünteesi ja leevendavad põletikku ning valu. Samuti kasutatakse prostaglandiine või nende analooge ravimitena: misoprostol (PGE1) gastri kaitseks, dinoprostone (PGE2) emakakaela ripenemiseks ja sünnituse esilekutsumiseks, alprostadil (PGE1) erectile dysfunctioni raviks ning epoprostenol PGI2-analoogina pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni ravis. Prostaglandiine toimivad erinevate retseptorite kaudu, nagu EP1-EP4 PGE2 jaoks, DP ja FP teiste liigite puhul, IP prostacyclin ja TP tromboksaani retseptorid.