nõrgenemise

Nõrgenemine on meditsiiniline mõiste, mis kirjeldab keha või selle osa funktsiooni või jõu vähenemist. See võib puudutada lihasjõudu, närvisüsteemi juhtivust, luustikku või siseorganeid ning avalduda üld- või lokaalsena. Nõrgenemine võib olla ajutine või püsiv ning sageli tuleneb haigusest, vananemisest või elustiili mõjudest.

Põhjused on mitmekesised. Vananemine ja vähene füüsiline koormus võivad põhjustada lihasmassi ja -jõu vähenemist. Lisaks võivad nõrgenemist põhjustada kroonilised haigused, näiteks diabeetiline neuropaatia või neurodegeneratiivsed haigused, põletikulised seisundid, alatoitlus ja hormonaalsed häired ning ravimite kõrvaltoimed või pikaajaline põletik. Nõrgenemine võib olla generaliseerunud või seotud konkreetse süsteemi või piirkonna kahjustusega.

Diagnostika hõlmab kliinilist jõu hindamist, funktsionaalsete testide läbiviimist ning vajadusel laboratoorseid analüüse. Närvi- ja kesknärvisüsteemi kaasatusel võivad abiks olla elektrodiagnostilised uuringud (EMG) ja kuvamismeetodid, näiteks magnetresonantstomograafia (MRT).

Ravi keskendub põhjuse käsitlemisele ning jõu ja funktsiooni taastamisele. See hõlmab regulaarset liikumist ja taastusravi, lihasjõu arendamist, tasakaaluharjutusi ning toitumise korrigeerimist (valkude ja kalorite piisav tarbimine). Lisaks tuleb kontrollida seotud haigusi ja vajadusel kohandada ravimeid, et soodustada üldist funktsiooni taastumist.