kuvamismeetodid

Kuvamismeetodid ehk meditsiinilised kujutamismeetodid on tehnikad, mis võimaldavad visuaalselt hinnata keha sisemisi struktuure ja protsesse. Need meetodid on diagnostika ja ravi kavandamise aluseks ning neid kasutatakse nii haiguste avastamiseks kui ka ravi efektiivsuse jälgimiseks.

Kuvamismeetodid jagunevad peamiselt ioniseeriva kiirguse kasutavatesse ja mitteioniseerivatesse kategooriatesse. Ioniseeriva kiirgusega meetodid hõlmavad röntgenkujutamist ja röntgeniga läbivaatust (radiograafia), samuti kompuutertomograafiat CT ning dünaamilist fluoroskoopiat ja angioograafiat, mis kasutavad kiirgust keha sisemiste struktuuride kolmemõõtmeliseks kujutamiseks. Mitteioniseerivad meetodid hõlmavad magnetresonantstomograafiat MRI, mis kasutab tugevat magnetvälja ja raadiosignaale, ning ultraheliuuringuid US, mis põhinevad helilainete peegeldumisel ja on ohutu ning reaalajas.

Nukleaarmeditsiin kasutab radiophiimide abil keha kudede toimimise funktsionaalse teabe kogumiseks. Positronemissiooni tomograafia PET ja SPECT koos radiaktiivsete ainetega annavad andmeid metabolismi ja verevarustuse kohta. Sageli kombineeritakse need toimingud teiste kujutamismeetoditega, näiteks PET-CT või PET-MRI, et saada nii anatoomiline kui ka funktsionaalne pilt.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad diagnoosi, haiguste staadiumi määramist, ravi kavandamist ja patsiendi jälgimist. Valik meetodi järgi arvestatakse kliinilist küsimust, ohutust, kiirguskoormust ning patsiendi tervislikku seisundit ja ajalisi võimalusi. Piirangud hõlmavad kiirguskaalu, kontrastainete taluvust ja tehniliste vahendite kättesaadavust.