vähiimmunoteraapias

Vähiimmunoteraapia on vähiravi liik, mis kasutab ära keha enda immuunsüsteemi, et võidelda vähirakkudega. Tavaliselt suudab immuunsüsteem tuvastada ja hävitada ebanormaalseid rakke, kuid vähirakud arendavad sageli mehhanisme, mille abil nad immuunsüsteemi eest peitu jäävad või seda pärsivad. Immunoteraapia eesmärk on neid kaitsemehhanisme murda ja aktiveerida immuunsüsteemi vastus vähile.

On olemas mitmeid erinevaid vähiimmunoteraapia tüüpe. Üks levinumaid on immuunpunkti inhibiitorid, mis blokeerivad vähirakkude poolt kasutatavaid signaale, mis takistavad immuunrakkudel neid rünnata. Teine tüüp on CAR-T rakuteraapia, kus patsiendi enda T-rakud võetakse välja, geneetiliselt muudetakse laboris, et nad suudaksid vähirakke paremini ära tunda, ja seejärel siiratakse need tagasi patsiendile. On ka teisi meetodeid, nagu vähivaktsiinid, mis stimuleerivad immuunsüsteemi teatud vähirakkude antigeenide vastu, ja onkolüütilised viirused, mis nakatavad ja hävitavad vähirakke, samal ajal stimuleerides immuunvastust.

Vähiimmunoteraapiat kasutatakse mitmete erinevate vähivormide ravis, sealhulgas melanoomi, kopsuvähi, neeru vähi ja teatud tüüpi leukeemia ja lümfoomi puhul. Ravi edukus varieerub sõltuvalt vähitüübist, staadiumist ja patsiendi individuaalsetest omadustest. Kuigi immunoteraapia on toonud märkimisväärseid edusamme vähiravis, võib see põhjustada ka kõrvaltoimeid, mis on seotud immuunsüsteemi üleaktiveerumisega, nagu autoimmuunhaigustele sarnased sümptomid. Raviplaan koostatakse igale patsiendile individuaalselt.