Vähiimmunoteraapiat

Vähiimmunoteraapiat, tuntud ka kui immuunteraapiad või immunokemiaravi, on vähiravi liik, mis kasutab inimese enda immuunsüsteemi vähirakkude vastu võitlemiseks. See erineb traditsioonilistest ravimeetoditest nagu keemiaravi või kiirravi, mis ründavad otseselt vähirakke. Immuunteraapia eesmärk on tugevdada või suunata immuunsüsteemi nii, et see suudaks vähirakke paremini tuvastada ja hävitada.

Immuunteraapia toimib erinevatel mehhanismidel. Üks levinud lähenemine on immuunsüsteemi kontrollpunktide blokeerimine. Immuunsüsteemil on loomulikud "pidurid", mis takistavad seda liiga aktiivselt enda tervete rakkude vastu töötamast. Vähirakud võivad neid pidureid ära kasutada, et vältida immuunsüsteemi rünnakut. Immuunkontrollpunkti inhibiitorid on ravimid, mis blokeerivad need pidurid, võimaldades immuunsüsteemil vähirakke rünnata.

Teine tüüp immuunteraapiat on CAR T-rakuteraapia. Selle puhul võetakse patsiendi enda T-rakud, muudetakse neid laboris geneetiliselt nii, et nad suudaksid vähirakke paremini ära tunda, ja seejärel kasvatatakse neid ning antakse tagasi patsiendile. Need muundatud T-rakud ehk CAR T-rakud otsivad ja hävitavad vähirakke.

Immuunteraapia on näidanud märkimisväärset edu mitmete vähitüüpide, sealhulgas melanoomi, kopsuvähi ja leukeemia ravis. Samas ei ole see kõigile patsientidele sobiv ja võib põhjustada kõrvaltoimeid, mis on seotud immuunsüsteemi üleaktiveerumisega. Ravi valik sõltub vähitüübist, selle staadiumist ja patsiendi üldisest tervislikust seisundist. Uuringud jätkuvad immuunteraapia efektiivsuse suurendamiseks ja uute kasvajate raviks.