toksikoloogia

Toksikoloogia on teadus, mis uurib mürgiste ainete mõju organismidele ning selle mõju mehhanisme, sõltuvalt doosi, kokkupuutumise kestusest ja bioloogilisest kontekstist. See ala hõlmab nii inimest kui ka loomi ning selle eesmärk on mõista, kuidas mürgid toimivad, kuidas neid õigel ajal ära hoida või neutraliseerida ning kuidas hinnata ohte elanikkonnale ja keskkonnale.

Alused jaotuvad toksikokineetikaks ja toksikodünaamikaks. Toksikokineetika kirjeldab aine liigumist kehas: imendumine, jaotumine, metabolism ja eritumine. Toksikodünaamika keskendub toime mehhanismidele rakulisel ja süsteemsel tasandil ning selgitab, kuidas ja miks mürgine toime tekib.

Valdkonnad hõlmavad kliinilist toksikoloogiat (mürgistuste diagnoos ja ravi), keskkonnatoksikoloogiat (mürgiste ainete keskkonna ja ekosüsteemide mõju), tööstustoksikoloogiat (ohutuse ja riskide hindamine töökeskkonnas) ning õiguskaitse toksikoloogiat (mürgistuste tõendamine ja kohtulik abi).

Uuringute puhul kasutatakse nii in vivo kui in vitro meetodeid, biokeemilisi analüüse ja biomarkerid. Analüüsid hõlmavad sageli chromatograafiat ja mass-spektromeetria.

Riskihindamine ühendab kogutud andmed annusest, toime ajastus ja haavatavate rühmade tundlikkusega. Praktilised rakendused hõlmavad mürgistuste esmaabi, antidoodide ja tervikliku hoolduse korraldust ning ohutusnõuete ja regulatsioonide väljatöötamist kemikaalide kasutamisel. Toksikoloogia areng toetab rahvatervist, tööstuslikku ohutust ja keskkonnakaitset.