kemikaalide

Kemikaalid on ained, mille keemiline koostis ja struktuur on kindlalt määratletud ning mis võivad olla looduses esinevad või kunstlikult sünteesitud. Nad võivad esineda puhastena või segadena, kus erinevad koostisosad võivad omavahel reageerida või toimida eraldi. Kemikaale käsitletakse laia mõistena, mis hõlmab nii lihtsaid kui ka keerukaid aineid ning materjale, mis on ette nähtud erinevateks kasutusteks.

Klassifikatsioon hõlmab mitmesuguseid kriteeriume. Üks peamisi eristusi on orgaanilised ja anorgaanilised ained: orgaanilised ained sisaldavad tavaliselt süsinikku, enamasti koos teiste elementidega; anorgaanilised ained võivad olla mineraalsed soolad, metallid ja mitmesugused oksüdid või happed. Lisaks jagatakse kemikaalid sageli kasutuse, riskide ja käitlemise puhul: nad võivad olla puhastatud ained või segud ning neil on erinevad füüsikalis-keemilised omadused, mis mõjutavad nende rakendusi ning ohutust.

Kasutusvaldkonnad on laiad: kemikaale kasutatakse tööstuses, toorainena ja lõppproduktidena, meditsiinis ja ravimites, põllumajanduses, laboratooriumites ning igapäevastes kodukasutustes erinevate tootesüsteemide toimimiseks. Üks tähtsamaid külgi on nende ohutus ja mõju keskkonnale: paljud kemikaalid võivad olla mürgised, ärritavad, korrodeerivad või plahvatusohtlikud, mistõttu on oluline järgida ohutusnõudeid, käitlemismenetlusi ja jäätmekäitlust.

Regulatsioonid ja standardid tagavad kemikaalide turvalise kasutamise. Euroopa Liidus kehtivad näiteks REACH registri- ja hindamiskohustused ning CLP/GHS ohu märgistuse süsteem, mis edastab teavet toote omaduste ja riskide kohta. Riiklikul tasandil järgivad kemikaalid tavaliselt täiendavaid ohutus- ja keskkonnanõudeid. Kemikaalide mõistmine on oluline nii teaduslikus kui ka igapäevases kontekstis, et tagada inimeste ja keskkonna ohutus.