toksikoloogiat

Toksikoloogia on teadusharu, mis uurib kahjulike ainete mõju elusorganismidele. See keskendub ainevahetuse ja kogunemisega seotud mehhanismidele, doosi-efektisuhetele ning tervisekahjulikkuse tuvastamisele. Toksikoloogia lõimub bioloogiat, keemiat, meditsiini ja epidemioloogiat ning hõlmab nii üksikute ainete kui ka keskkonna- ja töökeskkonna ohtude hindamist.

Valdkond jaguneb erinevateks aladeks: kliiniline toksikoloogia (ravimite ja mürgistuste diagnoos ja ravi), keskkonnatoksikoloogia (keskkonnamürgid ja nende mõju), töökeskkonna toksikoloogia (töökeskkonna riskide hindamine), veterinaar-toksikoloogia, forense toksikoloogia ja analüütiline toksikoloogia ning regulator-toksikoloogia. Toksikoloogia kasutab kontseptsioone nagu toksikokineetika ja toksikodünaamika ning rakendab nii in vivo kui in vitro meetodeid.

Uurimismeetodid hõlmavad loomade ja rakkude tasandil tehtud katseid, biomarkerite kasutamist, keemiliste ainete analüüsi ning arvutipõhiseid (in silico) hindamisi. Oluline on doseerimise ning toimekoguste suhete mõistmine ning riskihindamiste koostamine, mis sisaldab ohutuse identifitseerimist, ekspositsiooni hindamist ja riskide kirjeldust.

Toksikoloogia annab aluse ohutusele ja regulatsioonidele: ravimite, kemikaalide, pestitsiidide ja kosmeetikavahendite ohutuse hindamine ning riiklike ja rahvusvaheliste standardite kujundamine. See on oluline ka mürgistuste kliinilisel juhtimisel ning keskkonna- ja töötervishoiu praktikas.

Ajaloos on toksikoloogia arenenud 19. ja 20. sajandil, kui hakati süsteemselt uurima mürgistuste mehhanisme ja ohutust. Toksikoloogiat õpetatakse erinevates erialades, nagu meditsiin, farmasia, veterinaaria ja keskkonnatervishoid, ning see mängib keskset rolli tervise-, keskkonna- ja tööhügieeni poliitikates.