mikroaneurüsmid

Mikroaneurüsmid on veresoonte seina väiksed, eenduvad moodustised, mis tekivad seina nõrgenemisel. Need võivad esineda erinevates veresoonkonna voodites, kuid kõige tavalisemad asukohad on võrkkest ja aju. Retinalised mikroaneurüsmid on sageli seotud diabeedi ja hüpertensiooniga ning võivad lekkida, põhjustades võrkkesta vedelikukogunemist ja nägemiskahjustust.

Aju mikroaneurüsmid, mida mõnikord nimetatakse Charcot-Bouchard'i mikroaneurüsmideks, tekivad väikeste ajukapillaaride seina kahjustuse tulemusena ning võivad purunemisel põhjustada verejooksu ajus ning ägedat neuroloogilist sündroomi. Riskifaktoriteks on hüpertensioon, diabeet, ateroskleroos ning suitsetamine. Mikroaneurüsmid võivad olla asümptomaatilised või põhjustada lisaeelseid tüsistusi sõltuvalt asukohast ja lekkest.

Diagnoos: võrkkesta mikroaneurüsmide puhul tehakse oftalmoskoopia, fundusfotod ja vajadusel fluoresceiinangiograafia. Aju mikroaneurüsmide diagnoosimiseks kasutatakse kompuutertomograafiat (CT), magnetresonantstomograafiat (MRI) ning veresoonte kujutamist (angiograafia, CT- või MR-angiograafia).

Ravi ja prognoos: põhirõhk on riskifaktorite juhtimisel (vererõhu ja diabeedi kontroll). Võrkkesta mikroaneurüsmide ravis võivad olla laserkoagulatsioon või intravitreal anti-VEGF-ravi sõltuvalt lekkest ja makulaarse ödeemi raskusest. Aju mikroaneurüsmide puhul otsustatakse ravi sõltuvalt purunemise riskist ja asukohast ning rakendatakse vajadusel endovaskulaarset või kirurgilist sekkumist. Prognoos sõltub asukohast ja komplikatsioonidest; varajane avastamine ning hoolikas jälgimine parandavad tulemusi.