bronhodilataatorid

Bronhodilataatorid on ravimite rühm, mille eesmärk on lõdvestada bronhide silelihaseid ja laiendada õhuvoolu obstruktiivsete hingamisteede haiguste korral, peamiselt astmas ja kroonilises obstruktiivses obstruktsioonis haigus (KOK). Need leevendavad bronhospasmi ja parandavad hingamise hetkega või pikaajaliselt, kuid ei ravi põletikku iseenesest.

Peamised alagrupid on lühitoimelised beta-2 agonistid (SABA), pikaajalised beta-2 agonistid (LABA), antikolinergilised ained (M-antagonistid) ja teofülliin, lisandina on olemas ka kortikosteroididega kombineeritud vorme. SABA-d nagu salbutamool (albuterol) pakuvad kiiresti algavat, lühiajalist leevendust. LABA-d nagu formoterol ja salmeterol toimivad pikka aega, tavaliselt lisaks teiste raviskeemide tugevdajana. Antikolinergilised ained, näiteks ipratroopium ja tiotroopium, vähendavad bronhide tõmme ja sekretsiooni. Teofülliin (methylxanthine) on vanem süsteemne ravim, mida kasutatakse mõnel juhul, kuid selle toksilisuse ja koostoimete tõttu on kasutus piiratud. Inhalatsioonivormid on tavaliselt eelistatud, kuna need annavad efekti lokaalselt kopsudes ja vähendavad süsteemseid kõrvaltoimeid.

Kasutus ja ohutus: bronhodilataatorid on esimesed meetmed ägeda bronhospasmi leevendamiseks (SABA) ning nende pikaajalised vormid (LABA) või kombineeritud preparaadi (nt LABA + inhalatsioonikupp) kasutatakse kroonilise haiguse kontrolli jaoks üksikute raviskeemide osana. Bronhodilataatorid ei ravi põletikku; astma ja KOK puhul on sageli vajalik lisaks põletikuvastane ravi, näiteks inhalatsioonikordi kortikosteroidid. Kõrvaltoimed võivad hõlmata südamepekslemist, värinaid, suukuivust või, teofülliini kasutamisel, toksilisi nähte. Koostoimed ja erijuhud (nt rasedus, südame-veresoonkonna haigused) tuleb hinnata arstlikult.