rasedus

Rasedus on naise keha periood, mil viljastatud munarakk arendab ja kasvab embrioon ning hiljem loode. Tavaliselt kestab rasedus umbes 40 nädalat alates viimase menstruatsiooni esimesest päevast.

Rasedus jaguneb kolmeks trimestriks: esimene 0–12 nädalat, teine 13–27 nädalat ja kolmas 28–40 nädalat. Iga trimester toob erinevaid arenguetappe ning võivad tekkida erinevad sümptomid.

Märgid ja diagnoos: varased nähud on puuduv või hilinenud menstruatsioon, iiveldus ja oksendamine, väsimus, rinna tundlikkus, sagedane urineerimine. Rasedust saab tavaliselt kinnitada koduse testiga ning arsti või ämmaemanda vastuvõtul määratakse sünnitusaeg ja teostatakse ultraheli ning vere- või uriinianalüüsid.

Hooldus ja eluviisid: raseduse ajal on oluline tervislik toitumine ja füüsiline aktiivsus. Soovitatakse foolhapet ning vajadusel raua- ja vitamiinide tarbimist juhendamisel. Vältida alkoholi ja tubakat ning piirata kofeiini. Regulaarne meditsiiniline jälgimine aitab kontrollida loote arengut ja ema tervist.

Rasedusega võivad kaasneda tüsistused, eriti vanematel või eelneva haigusega naistel. Sellised hõlmavad spontaanse katkemise ohtu esimesel trimestril, enneaegset sünnitust, preeklampsiat, gestatsioonidiabeeti ning plaenta ebanormaalset asendit. Riskid hinnatakse regulaarsel jälgimisel.

Sünnitusperioodil ja sünnitusjärgselt on tavapärane lõplik sünnitus ja varajane järelhooldus: loode sünnib loomulikult või keisrilõike teel. Pärast sündi järgneb emale ja lapsele varajane jälgimine, hooldus ning toitainete ja tervise tagamine.