uriinianalüüsid

Uriinianalüüsid on tavaline laboratoorne uuring, mille eesmärk on hinnata uriini koostist ning aidata tuvastada neerude, kuseteede või ainevahetusprobleeme. Uuringu läbiviimiseks kasutatakse tavaliselt mida: keskjooneline (clean-catch) uriiniproov või vajadusel kateetri uriin. Mõnikord võib olla vajalik ka 24-tunnine uriini kogus.

Uuringu osised jagunevad tavaliselt visuaalseks kontrolliks, keemiliseks analüüsiks (dipstick) ning mikroskoopiliseks uurimiseks. Visuaalne kontroll hindab uriini värvi, läbipaistvust ning lõhna. Keemiline analüüs mõõdab muuhulgas uriini pH-d, spetsiifilist tihedust, proteiini (valk), glükoosi, ketokehasid, bilirubiin, urobilinogeeni ning nitriite ja leukotsüütide esteraasi. Mikroskoopiline uuring otsib punaseid ja valgeid vererakke, baktereid, epiteeli rakke, kristalle ja sette, mis võivad viidata infektsioonile, neeruhaigusele või muudele seisunditele.

Tavalised näidustused hõlmavad nakkuse kahtlust, hematuuria või leukeutsütuuria, neeru- või põiehaiguste jälgimist, diabeedi kõrvutamaks glükoosi ja ketoonide esinemist ning üldist terviseseisundi hindamist. Tulemuste tõlgendamisel võetakse arvesse patsiendi kliinilist pilti ja vajadusel järgneb täiendav uuring või korduv analüüs.

Preanalüütilised nõuanded hõlmavad korralikku proovi kogumist (puhas keskjooneline uriin), proovide õigel viisil säilitamist ja viivitamatut esitamist laborisse. Keemiliste testide ja mikroskoopia tulemused võivad olla sõltuvad kasutatavast meetodist ja kontekstist, seetõttu kajastatakse tavaliselt referentsväärtused ja kliiniline hinnang.

---