menstruatsioon

Menstruatsioon on naise reproduktiivses eas iga kuu toimuv verejooks, mis on osa menstruaaltsüklist. See tekib siis, kui viljastumist ei toimu ja emaka limaskest ehk endometrium lükkub välja. Veritsus kestab tavaliselt 3–7 päeva. Tsükli pikkus on tavaliselt 21–35 päeva, keskmiselt umbes 28 päeva.

Menstruatsiooni reguleerivad munasarjade ja ajuripatsi hormoonid, peamised on östrogeen ja progesteroon, mida kontrollivad FSH ja LH. Tsükkel jaguneb follikulaarseks faasiks (munaraku areng folliikulis), ovulatsiooniks (munaraku vabanemine) ja luteaalfaasiks (endomeetriumi ettevalmistamine võimaliku raseduse jaoks). Kui rasedust ei toimu, progesterooni tase langeb ja endometrium eraldub ning algab verejooks.

Sümptomid ja variatsioon: menstruatsioon võib kaasneda krampide, alakõhu ebamugavuse, rindade tundlikkuse, peapöörituse, väsimuse ja meeleolumuutuste kujul. Tsükkel võib olla ebaregulaarne, eriti noorukieas; mõningad terviseseisundid, nagu kilpnäärme häired või PCOS, võivad mõjutada tsüklit. Kui veritsus on väga tugev või kestab üle 7 päeva või tsükkel muutub järsult, tuleb pöörduda arsti poole.

Hügieen ja hooldus: menstruatsiooni ajal kasutatakse padju või tampoone ning paljudel inimestel ka teisi hügieenitooteid. Käte pesemine, õige suuruse valik ja regulaarsed vahetused on olulised. Valu korral võivad aidata mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (nt ibuprofeen), piisav vedelik ja puhkus. Vajadusel saab teema üle arutada perearsti või günekoloogiga.