kilpnäärme

Kilpnääre on endokriinne nääre, mis toodab hormoone, mis mõjutavad keha ainevahetust, sooja tootmist ja arengut. Asukoht on kaela eesmises osas, kõri ja hingetoru kohal; kilpnääre on kahe lohu moodustis, mida ühendab isthmus.

Hormonid ja süntees: kilpnääre toodab türoksiini (T4) ja trijodtürooniini (T3) folliikulites, mille toru täidab kolloidne aine. Jood on nende ainete sünteesiks vajalik. Lisaks eritab kilpnääre kaltsitonini, mis osaleb kaltsiumi metabolismis ja vere kaltsiumi taseme reguleerimises.

Regulatsioon: kilpnäärme toimimine on osa hüpotaalamuse–alust hüpofüüsi–kilpnäärme teljest (HPT-aks). Hüpotaalamus eritab TRH-i, millest sõltuvalt vedab hüpofüüs TSH-i kilpnäärmesse; TSH stimuleerib hormoonide sünteesi ja vabanemist. T3 ja T4 annavad negatiivset tagasisidet nii hüpotaalamusele kui ka hüpofüüsile, reguleerides hormoonide taset veres.

Funktsioonid: kilpnäärme hormoonid suurendavad keha basalset ainevahetust, mõjutavad temperatuuri, südame löögisagedust ja vere kolesterooli taset ning on kriitilise tähtsusega kasvu ja arenguteks.

Haigused ja diagnostika: levinumad seisundid on hüpotüreoidism (alatalitus) ja hüpertüreoidism (liigne hormoon). Autoimmuunhaigused hõlmavad Hashimoto türeoidiiti ja Graves’ haiguse. Diagnostika põhineb TSH-i taseme mõõtmisel koos vaba T4 ja/või T3 hindamisega, lisaks ultraheli ja vajadusel nõelbiopial. Ravivõimalused hõlmavad hormoonasendusravi (levotüroksin), antitiroidseid ravimeid (nt metimazol), radioaktiivset joodi või kirurgiat.

Rasedus ja toitumine: raseduse ajal suureneb joodi vajadus ning kontroll on oluline arengu tagamiseks. Kilpnäärme talitlus on elulise tähtsusega kogu elu vältel.