terviseseisundid

Terviseseisundid on inimeste tervist ja funktsioneerimist mõjutavate seisundite kogum. Nende alla kuuluvad haigused, vigastused, kroonilised haigusseisundid ning vaimsed ja füüsilised piirangud. Terviseseisundid võivad olla ajutised või püsivad ning nende mõju ulatub kergest ebamugavusest kuni elukestva puudulikkuseni.

Klassifikatsioon: terviseseisundeid liigitatakse tavaliselt akut ja krooniliselt, nakkusliku või mittenakkusliku päritoluga ning füüsilise või vaimse loomuga. Samuti eristatakse ajutistest ja püsivatest seisunditest. Rahvusvahelised klassifikatsioonid, nagu ICD (rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon) ja DSM, kasutatakse haiguste ja vaimsete seisundite koodimiseks ning andmete koondamiseks.

Mõõtmine ja andmed: terviseseisundite hindamisel kasutatakse nii objektiivseid kui subjektiivseid näitajaid. Enesehinnang tervisele, funktsionaalse võimekuse hindamine (ADL/IADL) ja elukvaliteedi mõõtmistööriistad (nt SF-36, EQ-5D) annavad teavet. Registreerimisandmed, haiguste registrid ning rahvastikustatistika võimaldavad levikut ja mõju jälgida. Rahvusvahelised näitajad, nagu DALY, YLD ja YLL, mõõdavad haiguste ja puude mõju elanikkonnale.

Maailmas ja Eestis kasutatakse terviseseisundite andmeid tervishoiupoliitika kujundamiseks, ressursijaotuse planeerimiseks ning ennetus- ja ravistrateegiate prioriteetide seadistamiseks. Erinevused terviseseisundite ja haigestumuse tasemes peegeldavad nii üleilmselt kui kohalikke tegureid.