antikolinergilised

Antikolinergilised ravimid on ravimite rühm, mis blokeerib atsetüülkoliini toime muskariiniretseptoritel (M1–M5). Selle tulemusel vähenevad parasümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse märgid. Mõned ained toimivad peamiselt perifeerselt, teised võivad mõjutada ka kesknärvisüsteemi.

Peamised näidustused hõlmavad Parkinsoni tõve ja ekstrapüramidaalsed kõrvaltoimed antipsühhootikumide kasutamisel; üleaktiivse põie sümptomite leevendamine; bronhide obstruktsiooni ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (COPD) ravi inhalatsioonravimitega; oftalmoloogias laienenud pupilli ja cycloplegia jaoks ning mõnikord iivelduse ja pearingluse ennetamiseks.

Kõrvaltoimed on sagedased ja hõlmavad suukuivust, kõhukinnisust, nägemise ähmumist, urineerimise raskusi ning kognitiivsete ja aju funktsioonide muutusi, eriti eakatel. Harvemad on südame löögisageduse muutused ja lõdvestunud seedetrakt. Toksilisus võib tekkida üledoosi korral, esinedes kuumus, segasus, haletsus ja hallutsinatsioonid.

Näited antikolinergilistest ravimitest hõlmavad atropiini ja skopolamiini (keskkondlikud ja perifeersed toimed), benztropiin (EPSi raviks), ning perifeersete uroloogiliste ja pulmonaarsete ravimite hulka sobivad tolterodiin, solifenatsiin, darifenatsiin, ipratroopium ja tiotropium.

Kasutus ja ohutus: ravimit tuleb võtta ettevaatusega eakatel või glaukoomi, obstruktiivse kuseteede ja südamehaiguste korral. Koostoimed teiste antikolinergiliste või kesk- ja perifeerset depressandidraviga võivad suurendada kõrvaltoimeid. Vajadusel juhendab annuse ja jälgimisega arst.