tõve

Tõve on eestikeelne nimisõna, mis tähistab haigust või patoloogilist seisundit, mis häirib organismi normaalset toimimist. Sõna pärineb sõnast tõbi; tõve omastav vorm on tõve ja osadev (partitiivi) vorm tõbe. Tõbe võib käsitleda nii nakkusliku kui ka mitte-nakkusliku nähtusena ning see võib olla äge või krooniline, kaasasündinud või omandatud.

Nakkuslikke tõbesid põhjustavad patogeenid nagu viirused, bakterid, seened või parasiidid. Mitte-nakkuslikud tõbed võivad tuleneda geneetilistest, ainevahetuslikest või keskkonnateguritest ning neid võivad mõjutada elustiil ja vananemine. Diagnoos põhineb sümptomitel, kliinilisel hindamisel ja sageli laboratoorsetel uuringutel; ravi on suunatud põhjustajale ja/või sümptomitele ning hõlmab tavaliselt medikamentide kasutamist, vajadusel sekkumist või elustiili muutmist.

Ennetus ja rahvatervis: vaktsineerimine, hügieen, riskitegurite vähendamine ning varajane avastamine aitavad tõvede levikut ja raskust vähendada. Tõve klassifikatsioon on oluline kliinilises ravis ja rahvusvahelistes andmestikes; ICD-10 on levinud standard haiguste kirjeldamiseks ja kategooriateks.

Käib ka erialane ja igapäevane kasutus: meditsiinilises kontekstis kasutatakse terminit rohkem kui igapäevakeeles, kus sageli öeldakse lihtsalt haigus või haigusseisund.