Südameinfarkt

Südameinfarkt ehk müokardiinfarkt on seisund, kus südamelihase osa verevarustus on järsult või püsivalt katkenud. Enamasti on põhjuseks koronaararteri aterosklerootiline plakk, mis puruneb ja tekitab verehüübe, mille tõttu osa müokardist ei saa enam verd. Pikalt jätkunud verevarustuse puudulikkus põhjustab südamelihase kahjustust või nekroosi.

Infarkt jaguneb tavaliselt kaheks tüübiks: STEMI ehk ST-segmendi tõusuga infarkt ja NSTEMI ehk ST-segmendi tõusu puudul infarkt. STEMI nõuab sageli kiiret rekonstruktsiooni verevoolu, samas kui NSTEMI võib olla vähem akuutne, kuid vajab samuti intensiivset hindamist ja ravi.

Sümptomid võivad hõlmata tugevat rinnavalu või ebamugavustunnet, mis võib kiirguda kätele, lõuale, kaelale või tagasi; koos võivad esineda õhupuudus, iiveldus, külm higi ja kerge pearinglus. Mõnel juhul võib valu olla hajus või varjatud, eriti naistel või diabeediga inimestel.

Diagnoos põhineb kliinilisel pildil, elektrokardiogrammil (ECG) ja vere troponiini tasemete tõusul. Ravi peab olema kiirreageeriv ning sisaldab esmaabi, antitrombotsütaarset ja vajadusel antikoagulantset ravi, ning võimalikku rekonstrueerivat verevoolu taastavat ravi, näiteks perkutset koronaarset sekkumist (PCI) või trombolüüsi. Lisaks kasutatakse statiinid, beeta-blokaatorid ja teatavatel juhtudel ACE- või ARB-aineid ning elustiili ja riskifaktorite muudetavate abinõude järgimist.

Prognoos sõltub viivitamatust ravist ning infarktiga seotud komplikatsioonide ohust. Varane diagnoos ja ravi parandavad ellujäämist ning vähendavad südamepuudulikkuse ja arütmiate riski.

Ennetus keskendub riskifaktorite kontrollile: suitsetamisest loobumine, vererõhu ja kolesterooli korrigeerimine, diabeedi hoolikas jälgimine, tervislik toitumine ja regulaarne füüsiline aktiivsus.