verehüübe

Verehüüve ehk tromb on vere hüübimise tulemusena moodustunud tahke mass, mis tekib veresoone siseseina vigastuse või verevoolu aeglustumise korral. Hüüve võib paikneda veenides või arterites ning takistada verevoolu, millest sõltuvad sümptomid ja ohud.

Virchow'i triad hõlmab verevoolu aeglustumist (stase), veresoonte endoteeli kahjustust ja hüperkoagulatsiooni. Need tegurid soodustavad verehüüvete teket. Riskifaktorid hõlmavad pikaajalist liikumatus, operatsioon või trauma, vähk, rasedus ja sünnitus, hormonaalsed rasestumisvastased või menopausi ravimid, suitsetamine, ülekaal ning perekondlikud trombofiilia korralid.

Sügavveenitromboos (sügavveenide tromboos) avaldub jalgade turse, valulikkus ja punetus. Kopsuemboolia korral võib tekkida äkiline õhupuudus, rinnavalu ning kiirenud pulss; arteriaalse tromboosi nähud võivad hõlmata äkilist südameinfarkti või insulti. Diagnoosimisel kasutatakse vere D-dimeeri testi ja veenide ultraheli; kopsuemboolia kahtluse korral on kasutusel CT-angiograafia või MRI.

Ravi sõltub asukohast ja riskidest: tavapärane ravi hõlmab verevedeldajaid ehk antikoagulante (näiteks hepariin ja otse suunatud antikoagulandid, DOAC-id). Harvadel juhtudel võib vaja minna trombolüüsi või mehhaanilist trombi eemaldamist. Patsiendi ohutuse ja prognoosi parandamiseks algab ravi sageli varakult ning tüübilt sobilikku interdentsiooni korral.

Ennetamine keskendub riskitegurite vähendamisele: liikumise hoidmine või perioodiline aktiivne liikumine, kompressioon sukad, varajane mobiliseerimine pärast operatsioone ning vajadusel profülaktiline antikoagulatsioon pikema passe ajal.