Käitumisteadustes

Käitumisteadused on mitmekülgne uurimisvaldkond, mis tegeleb nii inimeste kui ka loomade käitumise mõistmisega. Selle valdkonna keskseks eesmärgiks on käitumise põhjused, mehhanismid ja mõju ning selle ennustamine ja rakendamine. Käitumisteadused hõlmavad mitmeid distsipliine, sealhulgas psühholoogiat, sotsioloogiat, antropoloogiat, kognitiivteadust ja käitumusökonoomikat, ning mõnikord seonduvaid neuroteadusi.

Uuringute meetodid varieeruvad: vaatlused ja katsed, küsitlused ja intervjuud, etnograafia ning arvutus- ja neuroteaduslikud mudelid. Käitumisteadustes rõhutatakse tihti empiirilist tõendusmaterjali ja korduvust; eetika on peamine alus inimese ja loomade osas tehtavates uuringutes.

Valdkond hõlmab nii üksikisiku käitumist—mõtlemise, emotsioonide, motivatsiooni ja õppimise protsessid—kui ka sotsiaalset käitumist ja gruppe, kultuurilisi mõjutegureid, suhtlusvõrgustikke ja sotsiaalseid institutsioone. Uurimused keskenduvad erinevatele kontekstidele, nagu perekond, haridus, töökeskkond, meedia ja kultuurid ning nende vastastikmõjud.

Ajalugu: käitumisteadused on kujunenud piirideülese koostöö tulemusena psühholoogia, sotsioloogia ja antropoloogia valdkondades ning on sellest ajast arenenud interdistsiplinaarsena, kaasates kognitiivteaduse, neuroteaduse ja käitumusökonoomika ideid.

Tööpraktikas on käitumisteaduste rakendused laiad: vaimse tervise hindamine ja ravi, haridus ja koolitus, töö- ja organisatsioonikäitumine, avalik poliitika ning turundus ja kasutajakogemuse arendamine. Loomade käitumise mõistmine aitab parandada heaolu ja eetilisi praktikaid.