sotsioloogia

Sotsioloogia ehk sotsioloogiateadus uurib ühiskonda, inimestevahelisi suhteid, sotsiaalseid institutsioone ja kultuurilisi mustreid ning nende mõju ühiskonna toimimisele. Uurimise peamised suunad on see, kuidas sotsiaalsed struktuurid ja muutused kujundavad käitumist, elustiile, võimalusi ja ebavõrdsust ning kuidas rühmad ja identiteedid omavahel suhestuvad.

Teadus sai alguse 19. sajandil Euroopas. Selle arendamise algtõuke andsid Auguste Comte ning varased sotsioloogid nagu Emile Durkheim, Karl Marx ja Max Weber, kelle vaated hõlmasid funktsionalismi, klassikonfliktiteooriat ja sotsiaalset mõistmist.

Uurimismeetodid on mitmekesised: kvantitatiivsed (ankeedid, statistiline analüüs) ja kvalitatiivsed (osalusvaatlus, süvaintervjuud, dokumendianalüüs). Sageli kasutatakse segameetodeid.

Põhivaldkonnad hõlmavad haridust ja tööd, pere ja peresuhted, religiooni, soolisi ja etnilisi suhteid, kuritegevust ja õiguskaitset, linnastumist, majandust ning globaliseerumist ning sotsiaalset ebavõrdsust.

Sotsioloogia on interdistsiplinaarne ning laieneb nii riikide kui kultuurideüleste võrdluste, sotsiaalpoliitika ja uuringute kaudu. See aitab mõista kaasaegseid probleeme ja kujundada vastavaid lahendusi.