Identiteedivargused

Identiteedivargused viitavad pettuste rühmale, mille käigus varastatakse inimese isikuandmed ja neid kasutatakse nimel, et sooritada ebaseaduslikke tehinguid või saada rahalist kasu. See hõlmab krediidi avamist, laenude võtmist, konto kontrolli ja isikliku krediidiajaloo kahjustamist. Sageli on eesmärk saada raha, teenuseid või ligipääs teistele kontodele.

Levinumad meetodid hõlmavad andmete vargust digitaalse lummusega (phishing ja muude pettuste vormid), suuremõõtmelisi andmelekkeid ettevõtetes, varastatud dokumentide kasutamist, sünteetilise identiteedi loomist (reaalsete ja võltsitud andmete kombineerimine) ning telekomi või sotsiaalvõrgustike pettuseid. Mõnikord kasutatakse ka kontode ülevõtmist (account takeover) või SIM-karti vargust (SIM-swap), et saada ligipääs kontaktidele ja teenustele.

Tagajärjed võivad olla otsesed rahalised kahjud, krediidiskoori kahjustumine, pikk menetlus krediidiajaloo parandamiseks ning vaimne ja sotsiaalne stress. Taastumine võib võtta aega ning nõuda erinevate organisatsioonide ja krediidiülevaatuste kaasamist.

Ennetus ja kaitse seisukohalt on olulised tegevused: regulaarsed kontrollid krediidiajaloo ja pangatehingute üle, tugeva parooli ja mitmefaktorilise autentimise kasutamine, isikuandmete jagamise eest varajase hoiatuse seadistamine ning kahtluste korral kohe panga ja asjakohaste asutustega ühenduse võtmine. Oluline on hoida seadmed turvalisena ning olla ettevaatlik e-posti ja sõnumite linkide suhtes.

Seaduslik raamistik hõlmab Euroopa Liidu andmekaitse õigusakte (GDPR) ja Eesti vastavaid kriminaal- ning tarbijakaitseseadusi, mis käsitlevad identiteedivargusi ja nendega võitlemist.