andmekaitse

Andmekaitse tähistab isikuandmete ja isikliku privaatsuse kaitset nende kogumise, säilitamise, töötlemise ja jagamise protsessides. See hõlmab nii avaliku sektori kui erasektori tegevusi ning nii digitaalseid kui ka manuaalseid andmete käsitlemise vorme. Andmekaitse eesmärk on anda inimestele kontroll oma andmete üle ning tagada, et andmete töötlemine on õiglane, läbipaistev ja seaduslik.

Õigusraamistik: Euroopa Liidu üldmäärus andmete kaitse (GDPR) kohaldub kõigis liikmesriikides ning on Eestis osaliselt transponeeritud riiklikku seadusandlusse. Võimalikud täiendavad seadused, nagu Isikuandmete kaitse seadus, täpsustavad kohalikke tingimusi. Andmekaitse järelevalvet Eestis teostab riiklik järelevalveasutus (Andmekaitse Inspektsioon).

Põhiprintsiibid ja õigused: töötlemine peab põhinema seaduslikul alusel, olema avatud ja aus, järgima eesmärgipõhist piirangut ja andmete minimeerimise põhimõtet; andmed peavad olema täpsed, säilitatud vaid niikaua kui vajalik ning olema kaitstud. Isikutel on õigused ligipääsule oma andmetele, parandamisele, kustutamisele, piirangule, andmete ülekandmisele, vastuväidetele ning vajadusel nõusoleku tagasivõtmisele; sõltuvalt juhtumist võib kohalduda ka erist valikute ja automaatsete otsuste tegemise korral õigused.

Kohustused ja järelevalve: andmete töötlemisega tegelevad nii korraldajad kui töötlejad peavad tagama vastavuse ning vajadusel määrama andmekaitse eest vastutava isiku (DPO). Oluline on läbi viia mõjususe hindamisi, pidada käitumise registrit, rakendada asjakohaseid tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid ning andmete rikkumise korral teavitada ameti ning vajadusel ka mõjutatud isikuid.

Eestis on andmekaitse eriti oluline digitaalses ühiskonnas, kus riigi ja erasektori teenused on sageli elektroonilised. See loob usalduse ning mängib keskset rolli andmete liikumisel piiriüleselt; rahvusvaheline andmevahetus peab toimuma kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega ja andmeturvalisuse standarditega.