üldmäärus

Üldmäärus on loogikas kasutatav kvantifikaator, mis väljendab, et predikaat kehtib kõigi domeenis olevate elementide kohta. Seda tähistatakse tavaliselt sümboliga ∀ ning see seob muutujat, mis ulatub domeenini.

Semantikas tähendab lause ∀x P(x) seda, et P(x) kehtib iga x puhul domäänil. Domeen on see, milles x võtab väärtusi. Kui domeen on tühi, kehtib üldmäärus vaguaalselt ehk peab tõene olema.

Näide: Kõik inimesed on surelikud. Formaalselt: ∀x (Inimene(x) → Surelik(x)).

Negatsiooniga: Ei ∀x P(x) on samaväärne ∃x ¬P(x).

Seosed ja kasutus: Üldmäärust kasutatakse peamiselt matemaatikas ja loogikas predikaatlogikas ning see on oluline vahend väidete üldistamiseks. See on vastand eksistentsiaalsele kvantifikaatorile ∃x, mis väidab, et mõni domääni element kehtivatele tingimustele vastab. Üldmääruse semantika ja negatsioonireeglid on standardteemad formaalses logikas.