võtmist

Võtmist on Eesti keele grammariline vorm, mis on võtmine-nimisõna osastav (partitiivsingulaarne) vorm. Võtmine tähistab tegevust või protsessi, mille käigus midagi võetakse või hankitakse, ning see võib viidata nii füüsilisele võtmisele kui ka abstraktsemale omandamise või algatuse mõistetele.

Morfoloogia osas võtab võtmine erinevaid käänet vorme: ainsuse nominatiiv on võtmine, genitiiv on võtmise ning osastav ehk partitiiv on võtmist. Mitmuses on nominatiiv võtmised, genitiiv võtmiste ja osastav võtmisi. Nende vormide kasutus sõltub lause funktsioonist ja kõnekeelsest või kirjanduslikust stiilist.

Kasutusvaldkondades kasutatakse võtmist tavaliselt siis, kui tegevuse objekti tähistav osa on ebamäärane või osaline, ning lauses nõutakse partitiivset objekti. See käänet täidab sageli negatsioonidega või üldistavate väljenduste puhul, kus rõhutatakse tegevuse enda olemust või kestust rohkem kui konkreetse teema täpset objekti.

Semantiline ulatus hõlmab nii füüsilist võtmist (asja kättevõtmine) kui ka abstraktsemaid tähendusi, nagu omastamine, hankimine või otsuse tegemine. Kontekst määrab täpse tähenduse: tegemist võib olla konkreetsest objektist või lihtsalt mõttega toimivast teguviisist.

Seosed ja näited: võtmine, võtta, omandama, hankima. See moodustab sageli osa lause struktuurist, kus toiming on keskmes ja teave pole alati täielikult määratletud. Nad on tihedalt seotud sünonüümidega ning kasutatakse ühiselt kõnekeeles ja akadeemilises kirjanduses.