tähendusi

Tähendus ehk semantika tähendus on keele või märgi sisuline sisu, mida väljendiga seostatakse. Keeleteaduses eristatakse denotatiivset tähendust ehk viidet maailmas olevale esemele või nähtusele ning konnotatiivset tähendust, mis tuleneb kultuurilisest kontekstist, kogemustest ja emotsionaalsetest assotsiatsioonidest. Lisaks võib tähendus hõlmata pragmaatilisi aspekte, mis selguvad kasutusolukorras ja vestluses.

Tähendus võib olla mitmekesine ja muutuv. Polüseemia kirjeldab sama vormi erinevaid, kuid omavahel seotud tähendusi. Sünonüümid on sarnase tähendusega sõnad, antonüümid vastandlikud tähendused. Metaforad ja metonüümia on semantilised viited, mis laenavad tähendusi teistest kontekstidest ja võivad viia tähenduse laienemiseni või kitsenemiseni. Aja jooksul võivad tähendused muutuda – laieneda (laiendada kasutusala), kitseneda, mõnest kujundist muutuda negatiivsemaks või positiivsemaks.

Tähenduste mõistmine on keskne keeleteaduses ja sõnaraamatute koostamisel ning mängib suurt rolli teksti mõistmises, õpetuses, kirjutamises ja keeleõppes. Ka arvutiteaduses ja loogikateaduses analüüsitakse tähendusi masinõppe ja tehisintellekti abil, et parandada keelele reageerimist ja teksti arusaamist. Tähendus on seega põhiline mõiste semantikas ja keelekasutuses.