sõnad

Sõnad on keele peamised semantilised üksused, mis kannavad tähenduse ning moodustavad lausete sisu koos teiste sõnadega. Neid kasutatakse nii suuliselt kui ka kirjalikult ning nende vormid võivad muutuda sõltuvalt tähendusest ja grammatilisest kontekstist.

Sõna mõiste on keele tähendusüksus, mida võib väljendada eraldi või koos teiste sõnadega lauses. Eesti keeles on sõnavara rikkalik ning sõnad võivad olla liht- või liitsõnad. Sõnad on tihti pärit Finnic keeltest; näiteks sõna sõna on lähisugulane soome keele sõnaga sana, ning mõlemad kuuluvad Finnic keelte rühma.

Sõnad liigitatakse tavaliselt sisulisteks (nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad) ja vormsõnadeks ehk funktsionaalseteks sõnadeks (asesõnad, sidesõnad, määrsõnad). Eesti nimisõnad ja omadussõnad käänatakse; tavaliselt on neil olemas umbes 14 käänet. Tegusõnad moodustavad ajavorme ja kõneviise ning võivad võtta isikut ning arvu.

Sõnade moodustamine on peamiselt liitsõnade ja tuletussõnade kaudu. Uued mõisted luuakse lisades järelliiteid ja liitesõnu. Näited liitsõnadest: maailmavaade, raamatukogu.

Kirjutamine toimub ladina tähestikuga; eesti kirjakeel kasutab täpitähti, nagu õ, ä, ö ja ü. Rõhk on sageli esimesel silbil, kuid selle asukoht võib sõnast kiiresti erineda. Sõnad moodustavad keele rikkaliku sõnavara alusosa ning nende õige kasutamine sõltub kontekstist ja grammatika järgimisest.