tarbijakaitseseadusi

Tarbijakaitseseadus on Eesti tarbijakaitse peamine õigusakt, mis seab tarbijate ja kaupmeeste vahelise käitumise raamid ning kaitseb tarbijaid kaupade ja teenuste ostmisel. See määratleb tarbija õigused ning kaupmeeste kohustused ning kehtestab piirid ebaõiglastele äripraktikatele. Seadus rakendub lepingutele, milles üks pool on tarbija ja teine kaupmees.

Seadus hõlmab kaupade ja teenuste ostmist ning lepinguid, sealhulgas kaugmüüki ja esmatarbekaupadega seotud tehinguid. Tarbija on füüsiline või juriidiline isik, kelle eesmärk ei ole äritegevus. Kaupmees on isik või ettevõte, kes tegeleb kaubandusega.

Kohustused: kaupmees peab andma tarbijale selge ja õige teabe toote hindade, omaduste, tingimuste ning garantiide kohta; peab olema kättesaadav teave taganemisõiguse ja maksetingimuste kohta; lepingutingimused peavad olema mõistlikud ja kooskõlas seadusega.

Kaupad kvaliteet ja kahju: tooted peavad olema turvalised ja vastama kirjeldatule; puuduste korral on tarbijal õigus parandamisele, asendamisele või tagasimaksele; kaupmees peab täitma lubatud garantiid.

Reklaam ja ebaõiged tavad: seadus keelab petliku või eksitava reklaami ning ebamõistliku survet tarbijale; ebaõiglased lepingutingimused on keelatud.

Järelevalve ja menetlused: tarbijakaitseamet tegeleb seaduse järgimise kontrollimisega; tarbijad võivad esitada kaebuse kaupmehele ning vajadusel pöörduda kohtusse; rikkumiste eest võib kehtestada trahvi või muid sanktsioone.

Seosed Euroopa Liiduga: tarbijakaitseseadus järgitab ELi tarbijakaitse direktiive ja on ajakohastatud vastavalt ELi õigusele.