õigusakt

Õigusakt on Eesti avaliku võimu organite poolt vastu võetud normatiivne akt, mis seab, muudab või lõpetab õiguslikud õigused ja kohustused ning on õiguslikult kohustuslik kõigi asjasse puutuvate poolte jaoks. Seda terminit kasutatakse laias tähenduses igasuguste üldiste ja siduvate reeglite kirjeldamiseks, mis on välja töötatud või canc..

Normatiivaktide hulka kuuluvad põhiseadus, seadused, valitsuse ja ministeeriumide määrused ning kohalike omavalitsuste määrused. Õigusaktid jagunevad erinevatesse hierarhiarühmadesse vastavalt nende kõlblikusele ning toovad üldjuhul kaasa erinevat laadi õiguslikke mõju: need võivad olla üldised, abstraktse sisuga reeglid, või konkreetsed korraldused konkreetsetele isikutele ja juhtumitele.

Avaldamine ja jõustumine on õigusakti kehtivuse seisukohalt olulised. Kõik normatiivaktid tuleb avaldada Riigi Teatajas, et neid alustataks kui kehtivaid; jõustumise kuupäev on tavaliselt märgitud akti lõpposas või antakse määratud kuupäev. Ainult kehtivad õigusaktid on kohustatud järgima ning neid saab kasutada õigusliku aluspinnana nii õiguspraktikas kui ka halduses.

Järelevalve ja kontroll. Põhiseaduslikkuse järelevalvet Eesti õigusaktide üle teostab Riigikohus, mis hindab, kas normatiivaktid on kooskõlas põhiseadusega. Lisaks võivad haldus- ja kohtumenetlused selgitada õigusaktide sisu ning rakendamist.

Kättesaadavus. Õigusaktid on üldsusele avatud Riigi Teatajas ning veebipõhises õigusaktide registris, mis tagab nende otsitavuse ja läbipaistvuse.