tarbijakaitseseadus

Tarbijakaitseseadus on Eesti Vabariigi riiklik seadus, mis reguleerib tarbijate ja ettevõtjate vahelisi tehinguid ning tarbijate õiguste kaitset. Seadus määratleb tarbija ja müüja mõisted ning sätestab nõuded lepingutingimustele, teabele, reklaamile ja ebaausale äritegevusele ning tagab toote ja teenuse vastavuse ning ohutuse.

Seadus katab nii tavapärased kaupade müügi- ja teenuste osutamise lepingud kui ka eriliigid lepingud, sealhulgas kaugmüük ja tehingud väljaspool müüja tavapärast müügikohta. Müüjal on kohustus anda tarbijale enne tehingut või selle ajal selge ja arusaadav teave kaupa või teenuse omaduste, hinna, tarneaja, garantiide ning lepingutingimuste kohta. Reklaam ja teave peavad olema ausad ja mitte eksitavad.

Tarbijatel on teatud õigused, sealhulgas taganemisõigus kaug- või väljaspool müügikohta tehtud tehingute korral, mis tavapäraselt kehtib umbes 14 päeva. Kui kaup ei vasta lepingule või on defektne, on tarbijal õigus nõuda parandust, asendamist, hinnalangust või lepingu lõpetamist ning teisi õiguskaitsevahendeid. Üldjuhul kehtib kaupade puhul kahe aasta kestel vastavuse nõuded.

Seaduse täitmist ja tarbijate õiguste kasutamist jälgib Tarbijakaitseamet, kes annab juhiseid, teostab järelevalvet, viib läbi menetlusi ja lahendab vaidlusi koostöös kohtutega. Tarbijakaitseseadus on kooskõlas Euroopa Liidu tarbijakaitse direktiividega ning kajastab ELi standardeid tarbijate õiguste kaitses.