Entsefalopaatia

Entsefalopaatia on ajutalituse ja teadvuse häirete üldnimetus, mis tuleneb erinevatest süsteemsetest või lokaalsetest haigustest. See ei viita ühele haigusele, vaid tähistab aju talitluse püsivat või ajutist kahjustust. Teadvuse häireid võivad põhjustada metaboolsed ja toksilised seisundid, hapnikuvaegus, infektsioonid, neeru- või maksahaigused ning muud patoloogilised mehhanismid. Sümptomid ulatuvad kergest segasusest ja unisusest kuni kolemma.

Põhjused ja klassifikatsioon on lai; olulised kategooriad hõlmavad metaboolseid ja toksilisi häireid (nt hüpoglükeemia, hüperammonemia, alkoholi või ravimite mürgid), maksahaigusi (hepatic encephalopathy), hapniku või verevarustuse puudulikkust (hypoxic-ischemic injury), infektsioone ning neeru-, endokriinseid või autoimmuunseid seisundeid. Ägedad vormid võivad kiiresti progresseeruda, kroonilised vormid kujutavad endast pikemaajalist aju düsfunktsiooni.

Kliinilised nähud sõltuvad põhjusest ja kahjustuse ulatusest; varajastes staadiumides on taju- ja tähelepanuhäired, unisus, apaatia, ärrituvus või segasus. Edasijõudnud vormides võib esineda selgelt aeglustunud mõtlemine, koordinatsiooni häired, muutused kõnes, letargia ja kooma. Hepatic encephalopathy puhul võib ilmneda ka flapping tremor ja teiste maksahaiguste tunnuseid.

Diagnoos põhineb kliinilisel pildil koos labori- ja pildiuuringutega: vereanalüüsid (maksafunktsioon, elektrolüüdid, ammoniakitase), uriin, nakkuste markerid ning ajukuvamised (CT või MRI) hoolduse välistamiseks. EEG aitab hinnata ajutegevuse muutusi ja raskusastet.

Ravi keskendub algpõhjuse tuvastamisele ja aju funktsiooni toetamisele. Vajadusel antakse tugevdav hooldus, vere ja elektrolüütide korrigeerimine, toitumuslik ja vedeliku tasakaal. Hepatic encephalopathy puhul kasutatakse laktoosi ja rifakminiini; krambihaiguste korral antakse sobivad anti-epileptilised ravimid. Prognoos sõltub etioloogiast ja varajasest ravist ning võib olla soodne või seotud püsiva neuroloogilise kahjustusega.