ärrituvus

Ärrituvus on emotsionaalne seisund või käitumuslik muster, mis väljendub kergesti ärrituvuse, pahameele või viha ilmingutes. See ei ole eraldi haigus, vaid sümptom või märgisüsteem, mis võib esineda erinevatel inimestel ning erinevate terviseseisundite kontekstis. Ärrituvus võib olla ajutine või krooniline ning selle tõsidus ja sagedus võivad ajas muutuda.

Põhjused ja seosed on mitmekesised. Ärrituvus tekib sageli stressi, väsimuse, valu, nälja või stimulatsiooni suurenenud mõju tõttu. Pikemaajaline või raske ärrituvus võib viidata vaimsetele tervise seisunditele nagu depressioon, ärevushäire, bipolaarne häire või ADHD, samuti autismispektri häire või neuroloogilised haigused. Mõnel juhul on ärrituvus seotud uimastite võõrutuse, alkoholi tarvitamise või kroonilise haigusega.

Sümptomid hõlmavad viha või pahameelt kiirt reageerimisega, kiirenenud reageerimisvalmidust, väikeste provokatsioonide ülemõistmist ning raskust emotsioonide ja mõtete kontrollimisel. Võimalikud kaasuvad muutused une- ja söögiisus ning sotsiaalse aktiivsuse vähenemine. Kuna ärrituvus on mittespetsiifiline sümptom, nõuab täpne hindamine sageli kliinilist analüüsi, et eristada põhiprotsessi või -haigust.

Juhtimine keskendub põhjuste käsitlemisele. Piirkondlikult oluline on une ja üldise tervise parandamine, stressi juhtimine ning regulaarne füüsiline aktiivsus. Vajadusel kasutatakse kognitiiv-käitumuslikku teraapiat või muid psühhoterapeutilisi lähenemisi. Mõningatel juhtudel võib olla vajalik ravimihooldus põhipõhjusta, näiteks meeleoluhäire või ärevushäire ravi. Ennetavad strateegiad hõlmavad ühtlast rütmi, lõõgastustehnikaid ja tervislikku eluviisi.