krambihaiguste

Krambihaigused on haiguste rühm, mida iseloomustavad korduvad krambid ehk ebanormaalse ajutegevuse hoogud. Enamikul juhtudel peetakse krambihaiguste all epilepsiat, kuid mõnikord kasutatakse terminit laiemalt.

Krambihoogude klassifikatsioon jaguneb üldisteks (kõik aju haaravad) ja fookuskrambideks (algavad ühes ajupiirkonnas ning võivad laieneda või jääda piiratud kujul). Üldised krambid võivad hõlmata teadvusetust, lihaste jäikust ja kontrollimatuid liikumisi; fookuskrambid võivad kulgeda ilma teadvuse kaotuse või vaid osalise teadvuse mõjutamiseta.

Põhjused on sageli mitmekesised. Idiopaatilised epilepsiad esinevad ilma ilmse vigastuse või meditsiinilise seisundita. Struktuursed kahjustused ajus (trauma, insuldid, kasvajad), infektsioonid, sünnitushäired, geneetilised tegurid, ainevahetushäired ning teatud uimastite võõrutamine võivad krambihoogusid esile kutsuda.

Diagnostika põhineb arsti hindamisel, mis kogub krambihoogude kohta üksikasjaliku ajaloo, ning kasutab elektroentsefalogrammi (EEG) ning pildiuuringuid nagu MRI või CT. Käimasolevate laboratoorsete uuringute abil otsitakse kaasnevaid või põhjustavaid seisundeid.

Ravi eesmärk on krambihoogude sageduse vähendamine ja elukvaliteedi parandamine. See tavaliselt hõlmab antiepileptilisi ravimeid; vajadusel on võimalik kasutada operatsiooni, neuromodulatsioonimeetodeid või teisi meditsiinilisi sekkumisi. Ohutuse ja elustiili nõuanded, sealhulgas piisav uni, alkoholi vältimine ja kukkumisohu vähendamine, on olulised.

Prognoos on erinev: paljudel inimestel on haigus kontrolli all ravimite või nende kombinatsioonidega; teistel on raskem juhtum või ravimitele vastupidav epilepsia. Varane diagnoos ja järjepidev ravi parandavad elukvaliteeti ja prognoosi.