üldanesteesiat

Üldanesteesia (üldnarkoos) on meditsiiniline protseduur, mille eesmärk on teadvuse, valutundlikkuse ja teatud reflekside ajutine kaotamine kirurgilise või diagnostilise sekkumise ajal. Selle läbiviimiseks kasutatakse ravimite ja hingamisteede hoolduse kombineeritud lähenemist, et tagada patsient teadvusetu, valuvaigistatud ja liikumisvõimetu.

Protsess koosneb induktsioonist, säilitamisest ja ärkamisest. Induktsioon hõlmab intravenoosse või inhalatsioonilise anesteetikumi manustamist; sageli lisatakse valu vaigistamiseks opioide ning vajadusel lihasrelaksante, mis tagavad lihaste lõdvestuse. Säilitamise ajal kasutatakse erinevaid ravimikooslusi, sagedasti sevofluraani või desfluraani inhalatsioonina ning propofooli või teiste intravenoossete ainetega.

Hingamisteed on üldanesteesia ajal kontrolli all: patsiendile paigaldatakse endotrakeaalne intubatsioon või kasutatakse teisi hingamisteede hooldu vahendeid, ning patsient on ühendatud kunstliku ventilatsiooniga. Monitooring hõlmab standardseid kriteeriume: südame tegevuse ja vererõhu jälgimine, hapniku ja CO2 taseme ning kehatemperatuuri jälgimine; vajadusel kontrollitakse neuromuskulaarset juhtimist.

Preoperatiivne hinnang hõlmab patsiendi üldise tervise hindamist, riskide ja allergiate väljaselgitamist ning sobiva anesteesiaplaani koostamist. Taastumine algab ärkamisest ja hingamisteede töö taastumisest ning jätkub pärast operatsiooni suunatud jälgimisega, valu ja iivelduse kontrolliga.

Peamised riskid hõlmavad hingamisteede depressiooni, vereringe kõikumisi, allergilisi reaktsioone, iiveldust ning harva maligset hüpertermia. Üldanesteesia on kaasaegses meditsiinis üldiselt ohutu ning seda viivad läbi kogenud meeskonnad koos järjepideva hindamisega.