intubatsioon

Intubatsioon on meditsiiniline protseduur, mille käigus sisestatakse endotrakeaalne toru suust või ninast läbi kõri hingetorru, et tagada hingamisteede avanemine ja kontrollitud ventilatsioon. Endotrakeaalne toru võimaldab ühendamist ventilatsioonisüsteemiga ning vähendab aspiratsiooniriski hingamise piiramises. Intubatsiooni teostavad tavaliselt koolitatud spetsialistid, nagu anesteesioloogid, hädaabitöötajad või kriitilise abi meeskonnad, ning see on laialt kasutusel operatsioonide ja intensiivravi kontekstis.

Näidustused hõlmavad teadvusetust või hingamisteede obstruktsiooni, suurenenud aspiratsiooniriski, või vajadust kontrollida ventilatsiooni operatsioonil või intensiivravi patsientidel. Oraalne intubatsioon on tavaliselt esimene valik; vajadusel võib kasutada nasotrakeaalset meetodit või video-laringoskoopi. Enne toru sisestamist tehakse preoksügeenimine ning sageli kiirinduktsioon lihasrelaksantidega. Protseduur hõlmab toru sisestamist kõri kaudu hingetorru; toru manseti kontroll ja fikseerimine. Positsiooni kinnitamiseks kasutatakse kapnograafiat ning auskultatsiooni ning vajadusel kontrollitakse rindkere liikumist ja hingamissüsteemi toimimist; täiendavat juhendamist võivad pakkuda video- või standardlaringoskoobid.

Riskid ja tüsistused hõlmavad hammaste või kõri vigastusi, kopsu aspiratsiooni, esophageal intubatsiooni, hingamisteede trauma, hüpoksiat, bradükardiat ning harva pneumothoraxit. Pärast intubatsiooni jälgitakse tagatud ventilatsiooni kvaliteeti, reguleeritakse hingamissüsteemi seadeid ja vajadusel kasutatakse alternatiivseid hingamisteid (nt supraglottic õhuvoolu vahendeid) või äärmisel juhul traheostomiat või Cricothyrotomiat.