intubatsiooni

Intubatsioon on meditsiiniline protseduur, mille käigus paigaldatakse hingamisteed avamiseks ja kunstliku ventilatsiooni tagamiseks endotrakeaalne toru. Tavaliselt teostatakse see suu kaudu (oraalne intubatsioon) või ninast läbi (nina-endotrakeaalne intubatsioon). Pikaajalisel ventilatsioonil võib kasutada ka traheostoomiat. Intubatsiooni viivad läbi peamiselt anestesioloogid või kriitilise abi spetsialistid.

Indikatsioonid hõlmavad kirurgilisi operatsioone üldanesteesia ajal ventilatsiooni tagamiseks, hingamisteede kaitset patsientidel, kes ei suuda oma hingamist või kaitseseisundit tagada (nt teadvusekaotus või suur aspiratsiooniriski), ning kriitilistes olukordades, kus spontaanne hingamine on ebapiisav või ohtlik.

Protseduur ise ühendab ettevalmistuse ja läbiviimise. Patsient eelvalmistatakse ja sageli anesteesia või sedatsiooni all preoksügeneeritakse; seejärel kasutakse laringoskoopi või videolaringoskoopi, et näha häälekõrvi ning suunata endotrakeaalne toru hingetorru. Toru kinnitatakse suu või näo külge ning kohe alustatakse kunstliku ventilatsiooni. Toru asendit kontrollitakse capnography abil, kuulates kopsude peristaltikat ja kontrollides rinnakorvi liikumist; vajadusel tehakse radioloogiline kinnitamine.

Tavapärased tüsistused on esimesed esophageal intubatsioon, dento-kõri kahjustused, toru väärpaigutus, barotrauma, infektsioonid ja pikaajaline ventilatsiooni korral kopsupõletik või stenoseenid. Õigeaegne kontroll ja kvalifitseeritud personal tagavad ohutu ja efektiivse intubatsiooni ning minimeerivad riske.