ökossüsteeme

Ökossüsteemid ehk ökoloogilised kooslused on elusorganismide kogum koos nende elukeskkonna ja omavaheliste suhetega, mis moodustavad toimiva funktsioneeriva süsteemi. Nende põhikomponendid on biotilised tegurid (taimed, loomad, mikroorganismid) ja abiotilised tegurid (valgus, temperatuur, vesi, muld, toitained).

Energia ja toitained siseneb ökosüsteemi peamiselt fotosünteesivate taimede kaudu. Energia liigub edasi tarbijate kaudu ja lõpuks lagundajate toimel vabanevad toitained tsüklituvad mullas ja organismide vahel, mis võimaldab süsteemi jätkuvat toimimist. Energia vool on lõppude lõpuks kaotatud soojusena ning seetõttu nõuab ökosüsteem pidevat uute toodete olemasolu ja funktsioonide säilimist.

Ökossüsteemide põhifunktsioonideks on energialiikumine ja toodangu tagamine, ainete tsüklid (nt süsinik, lämmastik, fosfor) ning lagundamine ja mullastiku edasine moodustumine. Need teenused hõlmavad toitu ja looduspõhiseid ressursse, kliima ja veeringluse reguleerimist, õhu kvaliteedi osalist puhastust ning kultuurilisi ja esteetilisi väärtusi.

Biodiversiteet ehk elustiku mitmekesisus on ökossüsteemi funktsiooni alus. Erinevate liikide olemasolu parandab toitainete tsüklit, lillede ja röövide vastupidavust ning süsteemi kohanemisvõimet muutuvate tingimustega. Häired, nagu tormid, põud, saaste või metsapõlengud, võivad põhjustada ajutisi või pikaaegseid muutusi ning mõnikord viia uude regiiimini või taastumisvõime vähenemiseni, kui ressursid on piiratud.

Inimeste tegevus mõjutab ökossüsteeme märkimisväärselt: metsade majandamine, reostus, veekasutus ja kliimamuutused muudavad funktsioone ja teenuseid. Jätkusuutlik haldamine, kaitsealade loomine ning looduslike protsesside säilitamine on keskmes ökosüsteemide kaitses ja taastamises.