viirusinfektsioone

Viirusinfektsioonid on haigused, mida põhjustavad viirused. Viirused on väga väikesed nakkusetekitajad, mis vajavad peremeesraku paljunemiseks. Infektsioon algab viiruse sissetoomisega organismi ja raku replikatsiooniga, mille käigus võivad tekkida talitlushäired ning sümptomid sõltuvad viiruse liigist ja peremeesorganismi vastusest.

Leviku ja ülekandumise osas levivad viirusinfektsioonid peamiselt hingamisteede teel tilgadena (köhimise ja aevastamise teel), otsese või kaudse kontakti kaudu nakatunud inimese või saastunud esemmetega ning mõnede viiruste puhul vere või seedetrakti kaudu. Inkubatsiooniperiood varieerub ja haigus võib olla nakkav kogu selle ajal, sõltuvalt viirusest.

Sümptomid on väga erinevad sõltuvalt viirusest, kuid ühed levinumad sümptomid on palavik, väsimus, köha, kurguvalu, nohu ning iiveldus või kõhulahtimised. Mõnel viirusel võivad esineda lööbed, lihasvalu või hingamisraskused. Väga mitmete viiruste korral on haigus kerge ja taandub mõne päeva jooksul.

Diagnoos põhineb kliinilisel hindamisel ning vajadusel laboratoorsetel testidel, nagu PCR-testid ja seroloogilised testid ning viroloogilisel kultuuril. Enamik viirusinfektsioone paraneb iseenesest; antibiootikumid ei ole viirusinfektsioonide korral efektiivsed. Ravi on peamiselt sümptomaatiline: piisav puhkus, vedelikud, valu- ja palavikualandajad. Mõnede viiruste puhul on olemas viirusevastased ravimid või profülaktilised meetmed, kuid need sõltuvad konkreetsest viirusest ja olukorrast.

Ennetus keskendub vaktsineerimisele, kätepesule ja muude hügieenimeetmete järgimisele, haigusega teisi eemale hoidmisele ning köha- ja nohuhaiguste vältimisele. Riskirühmad on lapsed, vanurid ja immuunpuudulikkusega inimesed. Viirusinfektsioonide esinemissagedus muutub aastate lõikes ja piirkonniti ning sõltub viiruste aktiivsusest ning vaktsineerimise katvusest. Enamik juhtumeid on kerged ja taanduvad mõne päevaga, kuid mõnel juhul võivad tekkida komplikatsioonid, nagu sekundaarne bakteriaalne infektsioon või kopsupõletik.