Infektsioon

Infektsioon on haigusetekitajate mõju kehale ja keha reageerimine nende olemasolule. Patogeenid, mis võivad põhjustada infektsiooni, hõlmavad baktereid, viiruseid, seeni ja parasiite, ning nende paljunemine ja levik tekitab sageli haigusnähte. Infektsioon võib kulgeda erineva raskusega ning osa juhtudest on kergelt mööduvad, osa aga tõsiselt ohtlik.

Infektsioonid jagunevad peamiselt bakteriaalseteks, viiruslikeks, seen- või parasiitinfektsioonideks. Nakatumine võib toimuda õhu kaudu, otsese kontakti, saastunud vee või toiduga, meditsiiniliste või putukate vahendusel. Infektsiooni teket soodustab immuunsüsteemi nõrkus, vanus, kroonilised haigused ning randmele sattuvad patogeenid. Sümptomid varieeruvad sõltuvalt patogeenist ja kahjustunud piirkonnast ning võivad hõlmata palavikku, väsimust, lihas- või peavalusid ning lokaalseid nähte nagu punetus, turse või eritis.

Diagnoosimiseks kasutatakse kliinilist hinnangut koos laboratoorsete testidega, näiteks kultuurid, PCR, seroloogilised testid ning vereanalüüsid. Ravi sõltub põhjustajast: bakteriaalsete infektsioonide puhul sageli antibiootikumid, viirusinfektsioonide korral mõnel juhul viirusevastased ravimid või sümptomaatiline ravi, seeninfektsioonide korral seenevastased ained ning parasiitinfektsioonide puhul spetsiifilised ravimid. Lisaks on oluline hoolitseda hügieeni ja vedelike tasakaalu eest ning vajadusel toetav ravi.

Ennetus keskendub kätepesule, vaktsineerimisele, toiduohutusele, sanitaarsustele ning nakkuste leviku vähendamisele haigla- ja kogukonnakeskkondades. Patogeenide resistance muutub rahvusvaheliselt olulise tähelepanu teema ning tervishoiu meetmed rõhutavad varajast avastamist ja kontrolli.