Viirusinfektsioonide

Viirusinfektsioonid ehk viirusnakkused on haigused, mida põhjustavad viirused. Viirused on väga väikesed parasiidid, mis paljunevad peremeesrakkudes ning võivad põhjustada rakkude kahjustusi ja põletikulist vastust. Need infektsioonid võivad mõjutada erinevaid elundeid ja süsteeme; kõige sagedasemad on hingamisteede infektsioonid (nohu, gripp), seedetrakti infektsioonid, maksahaigused (hepatiit), nahainfektsioonid ning mõnikord närvisüsteem. Haiguse raskusaste varieerub kergest külmetusest eluohtlike haigusteni, sõltuvalt viirusest ja peremeesorganismi vastuvusest.

Levik ja areng: viirused võivad siseneda kehasse õhu tilgadena, otsese kontakti, fekaal-oraalse teekonna, vere või limaskestade kaudu ning mõnel juhul loomadel või putukatel põhineva ülekande kaudu. Inkubatsiooniperiood varieerub mõnest päevast kuni nädalani. Enamik viirusinfektsioone on nakkavad enne sümptomite ilmnemist ning levik sõltub viiruse tüübist ja patsiendi seisundist.

Diagnostika ja ravi: diagnoos tehakse kliinilise pildi põhjal ning kinnitatakse laboratoorsete testidega, näiteks PCR-pääsuga või viiruse antigeenide/antikehade määramisega. Enamik viirusinfektsioone taandub iseenesest või paraneb sümptomaatilise raviga; antibiootikumid ei ole efektiivsed viirusnakkuste korral. Mõnel viirusel on spetsiifilised ravimid (antiviralsed ravimid) ning vaktsineerimine on oluline ennetusviis.

Ennetus ja avalik tervis: kätehügieen, köha- ja aevastamishügieen, vaktsineerimine ning nakkuse levi piiramine vähendavad levikut. Vaktsiinid kaitsevad konkreetsete viiruste vastu ja vähendavad haiguste raskust. Viirusinfektsioonid moodustavad olulise globaalsetest terviseriskidest osa ning nende mõju sõltub viiruse omadustest, immuunsüsteemist ja ühiskondlikest meetmetest.