Viirusinfektsioonid

Viirusinfektsioonid on haigused, mida põhjustavad viirused. Viirused on väikesed nakkusetekitajad, mis sissetungivad peremeesrakku ja kasutavad selle mehhanisme paljundamiseks. Need võivad olla ägedad või kroonilised, ning nende kulg sõltub viiruse tüübist ja inimese tervislikust seisundist.

Levimine ja sümptomid: viirused levivad peamiselt hingamisteedesse tilgutus- või aerosooliga, kuid võivad kanduda ka kontaktiga, fekaal-oraalse teed, vere või muude kehavedelike kaudu. Inkubatsiooniperiood on sageli mitmest tunnist mõne päevani. Sümptomid on väga erinevad, kuid üldized on palavik, köha, nohu, kurguvalu, peavalu ja väsimus; mõnel juhul on iiveldus, oksendamine, kõhulahtimised või lööve.

Diagnoos ja testid: diagnoos põhineb tavaliselt kliinilisel hinnamisel. Vajaduse korral kasutatakse laboratoorseid teste, nagu PCR, viiruse antigeeni testid või seroloogilised testid, et kinnitada infektsioon ja tuvastada viiruse tüüp.

Ravi ja ennetus: enamik viirusinfektsioone taandub iseenesest; ravi keskendub sümptomite leevendamisele ja vedeliku tarbimisele. Puudub üldine viirustevastane ravim; mõne viiruse korral on olemas spetsiifilised antiviraalsed ravimid (nt gripp, herpes, HIV). Antibiootikumid ei toimi viiruste vastu. Ennetus on oluline ja hõlmab vaktsineerimist, kätehügieeni, köha- ja aevitusetiketti ning ohutuid toiduvalmistus- ja seksuaalkäitumise tavasid.

Prognoos ja riskigruppid: haiguste raskusaste sõltub viiruse tüübist ja patsiendi riskigruppidest. Paljud infektsioonid on kerged ja mööduvad nädala jooksul, kuid väikelastel, eakatel, immuunpuudulikkusega isikutel ning rasedatel võivad tekkida tõsised komplikatsioonid.