külmetusest

Külmetus, või külmetusnakkus, on laialt levinud ülemiste hingamisteede viirushaigus. Enamasti põhjustavad rinoviirused, kuid külmetusele võivad andamend anda ka koronaviirused, adenoviirused ja teised viirused. Haigus levib kergesti ning esineb sagedamini külmadel ja talveperioodil.

Levik ja inkubatsioon: Viirused levivad peamiselt köhimise, aevastamise ja lähikontakti teel ning sageli ka saastunud pindadelt. Inkubatsiooniperiood on tavaliselt 1–3 päeva. Külmetus on kõige nakkavam esimestel päevadel pärast haigust põhjustanud viiruse aktiivsuse ajal.

Sümptomid: ninakinnisus või nohu, kurguvalu, köha ja kerge palavik või peavalu. Üldine väsimus on tavaline. Sümptomid kestavad tavaliselt nädala, kuid köha võib pikeneda.

Diagnoos ja ravi: Külmetust peetakse tavaliselt kliiniliseks diagnoosiks; eriuuringud tehakse harva. Ravi on sümptomaatiline: puhkus, piisav vedelik, palavikualandajad ja valuvaigistid, ninatilgad ning niisutatud õhk. Antibiootikumid ei sea viirusnakkuse vastu.

Ennetamine ja kui pöörduda arsti poole: Kätepesu, näo puudutamise vältimine ning köha- ja aevastushügieen aitavad ennetada külmetust. Vaktsiinide kohta: puudub üldine vaktsineerimine tavalise külmetuse vastu; vaktsiinid on olemas teatud viiruste (nt influenza) vastu. Kui sümptomid on rasked, püsivad üle 10 päeva või kaasnevad hingamisraskused, tuleb pöörduda arsti poole. Riskirühmad hõlmavad eakaid, astma või KOKiga inimesi ning immuunpuudulikkusega isikuid.