Külmetust

Külmetust on seisund või protsess, mille käigus keha kaotab soojust ja kehatemperatuur langeb. See võib olla kerge ebamugavuse kujul või meditsiiniliselt oluline hüpotermia. Külmetus tekib peamiselt külmas või märjas keskkonnas viibimise, tuule ja ebapiisava soojapidavuse tõttu. Riskirühmad on vanemad inimesed, väikelapsed, krooniliste haigustega inimesed ning need, kes viibivad külmas keskkonnas pikalt.

Sümptomid sõltuvad raskusest. Kerge külmetuse korral võivad ilmneda värinad, külmus, väsimus ja kahvatus. Raskematel juhtudel võib tekkida koordinatsiooni halvenemine, segasus, unisus ning aeglane pulss ja hingamine. Hüpotermia on eluohtlik seisund, mis vajab viivitamatut meditsiinilist sekkumist.

Esmaabi ja ravi: kerge külmetuse korral tuleb liikuda sooja kohta, panna peale kuivamad soojad riided, juua sooja jooki ja hoida end kuivas. Märjad riided tuleb vahetada kuivade vastu. Hüpotermia korral tuleb kohe kutsuda abi, eemaldada märjad riided, katta inimene tekkide või soojendajatega ning alustada aeglast soojendamist keskelt (kõht, kaenlaalused). Ära hõõru külmunud piirkondi ega masseeri jäsemeid.

Ennetus: riietu kihiti ja hoia end soojas, kasuta tuule- ja vihmavastaseid kaitseid, vaheta märjad riided kiiresti ning väldi alkoholi tarvitamist külmas. Varjupaik ning piisav kalorite- ja vedelikutarbimine aitavad vähendada külmetuse riski.